Settekivimid

Kivimid ehk mineraalide kogumid, erinevad üksteisest nende ehituse, keemilise koostise ja  koostismineraalide poolest. Nad jagunevad tekkest lähtudes settekivimiteks, tardkivimiteks, moondekivimiteks. Settekivim võib tekkida lahuste väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel.

Setete kivistumist veekogude põhja või maismaale nimetatakse litogeneesiks. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Setted ja settekivimid moodustavad umbes 5% maakoore massist, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, mis tähendab seda, et settekivimid asuvad maakoore kõige ülemises osas. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0 kuni 25 km, olles keskmiselt 4,5 km paksune. Settekivimitest valitsevad maapinnalähedastes tingimustes vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, savimineraalid, raudoksiidid ja kaltsiit.Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud materjal nagu kruus ja liiv, kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib. Sellel teekonnal esialgu teravaservaline murend ümardub. Eriti ümaraks muutuvad korduvalt ümbersettinud osakesed. Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, mistõttu neist räägitakse nendest kui setetest. Kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess. Settekivimite oluliseks tunnuseks on kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele.

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist.

Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitkivi, graptoliitargliit ja liivakivi.

SETTEKIVIMITE JAOTUS

Settekivimid jagunevad purdkivimiteks ehk orgaanilised kivimid, biogeenseteks kivimiteks ja keemilisteks kivimiteks.

Purdkivimid tekivad siis, kui eelnevad kivimid lagunevad pisikesteks osadeks, mille tuul, vesi või liustikud laiali kannavad. Neid kivimeid liigitatakse osa suuruse põhjal, alates suurtest kivimitest kuni peenikeste savideni. Üle 75 % settekivimitest on purdkivimid.

Keemilised setted tekivad füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Setted võivad sadeneda lahusest merevette, nagu juhtub keemiliselt kvartsile sarnanevate ränidioksiidi vormide luisu- ja käiakivi puhul. Looduslik kips ja meresool võivad tekkida, kui vesi aurustub soolastest järvedest või madalatest meredest. Keemilised setted võivad tekkida ka leostumise käigus, mis tähendab, et pinnavesi lahustub ja paigutab ained ümber. Nii tekib boksiit.

Biotekkeline vorm koosneb miljonite mikroskoopiliste organismide skelettidest, nii on näiteks kriidi puhul. Biotekkeliste setted on ka fossiilkütused nagu kivisüsi, mis koosneb taimede kokkusurutud jäänustest. Ka nafta on valmistatud bakterite poolt maetud orgaanilisest materjalist.

Skeem settekivimite jaotuse kohta

KIVISTISED EHK FOSSIILID

Kivistised on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljendid. Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia (teadus, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi) ja paleoklimatoloogia (teadus, mis uurib minevikus valisenud kliimata ja selle muutumist) kohta. Settekivimite kihtidesse on salvestatud rohkem kui miljard aastat Maa ajalugu. Arizonas asuvas Suures Kanjonis on näha horisontaalsete settekivimite kihindite järjestust (kihtkonda), mis on 1500 meetrit sügav ja peaaegu sama palju miljoneid aastaid vana. Nendes kihindites olevad fossiilid on salvestanud erinevate eluvormide arengu, alustades esimestest korallidest ja ussidest kuni kalade, dinosauruste ja imetajateni. Kivimitüübid paljastavad oma tekkeaja tingimused. Ümmarguste veerekivide tahumatud kogumikud kajastavad kiirevooluliste ja energiarikaste jõgede olemasolu. Liivakivid viitavad ookeanikaldale ja jõgede suudmealadele. Karbonaatsed kivimid viitavad aeglase vooluga vetele ja lubjakivid ladestusid soojades madalates meredes, mis kubisesid elust. Erinevates kohtades paiknevate tänapäevaste ladestuste omavaheline seondamine nõuab põhjalikku uurimustööd, sest on keeruline võrrelda erinevate kivimite fossiile ja arvutada välja umbkaudseid ajastupiire selliste lihtsate markerite jaoks nagu laavajoad. Siiski on just selline uurimustöö võimaldanud geoloogidel tükkhaaval kokku panna maismaa, merede ja elu enese arengu.

SETTEKIVIMID EESTIS

Eesti settekivimid jaotatakse peamiselt karbonaatseiks ja purdkivimeiks. Peale nende leidub Eestis ka savi ja orgaanilist ainet sisaldavaid settekivimeid. Põhja-Eesti Lontova lademe sinisavi on kuulus väljaspool Eestitki, sest nii vana (umbes pool miljardit aastat) pehmena säilinud savi on maailmas suur haruldus. Settekivimite all asub tard- ja moondekivimeist aluskord, mis Eestis ei paljandu. Lubjakivi, dolomiit, fosforiit ja põlevkivi on tekkinud ajal, mil Eesti oli kaetud merega. Põhja-Eestist, alates Põhja-Eesti paekaldast kuni Kesk-Eestini ulatub peamiselt karbonaatseist kivimeist aluspõhja avamusala, mis on enamasti kaetud moreeni ja mullaga.

Fossiil

Kasulikke linke

http://gaia.gi.ee/geomoodulid/files/modules/biokeem-setted.html - settekivimite tekkimise simulatsioon

http://wapedia.mobi/et/Kategooria:Settekivimid - settekivimite loend

http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-14.htm - settekivimid Eestis

Kasutatud kirjandus

http://alorents.googlepages.com/evolutsioonit%C3%B5endid

http://et.wikipedia.org/wiki/Settekivim

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-14.htm

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_pank

http://www.ut.ee/BGGM/miner/settek.html

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/settekivimid_evelin.htm